Mis see maksehäireregister on?

Maksehäireregistrit kasutavad taustakontrolli tegemiseks kõik krediidiandjad (pangad, liisingufirmad, järelmaksu pakkujad) aga ka näiteks telekommunikatsioonifirmad. Maksehäirete vaatamise kaudu kontrollitakse isikute tausta, veendumaks, et isikul ei ole hetkel ega ole olnud varem maksekäitumisega probleeme. See tähendab, et Krediidiregistri hallatav maksehäireregister aitab ettevõtetel paremaid otsuseid teha, näiteks otsustada kas anda kellelegi laenu või mitte. Teostatav kontroll kaitseb ka suure laenukoormusega inimesi ülelaenamise eest. Maksehäirete avaldamise ja muutmise osas järgib OÜ Krediidiregister võlausaldaja poolt antud korraldusi.

Kui on tekkinud maksehäire, siis kõigi küsimuste ja ettepanekutega on mõistlik pöörduda otse enda võlausaldaja poole. Maksehäireregister ei saa olukorda lahendada, sest tegu on lihtsalt andmebaasiga kus maksehäire esinemise fakti salvestatakse ja hoitakse. Vajadusel saab OÜ Krediidiregister aidata poolte vahel kontakti luua ja olukorda selgitada. Maksehäireregistris saab iga eraisik kõiki endaga seotud andmeid tasuta vaadata SIIT. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, Mobiil- ID või Smart-ID-ga. Võlausaldaja, kelle poole pöörduda on leitav tulbast: nõudja.

Maksehäireregistrisse kantakse andmed alles siis, kui inimene või ettevõte on võlgu olnud vähemalt 30 päeva ja võlg on vähemalt 30 €. Enne maksehäireregistrisse kandmist saadetakse selle kohta e-kiri, peale mida on võimalik 7 päeva jooksul võlg tasuda, vaidlustada või leida võlausaldajaga mõlemale osapoolele sobiv lahendus. Kui võlgnik ei tee midagi ka e-kirja saamisele järgneva 7 päeva jooksul, siis maksehäire avalikustatakse, maksehäire staatus on “Avalikustatud”. Juriidilise isiku puhul ei ole seaduses määratud minimaalset aega või summat, millal isik registrisse kantakse.

Kui maksehäire on tekkinud, siis on oluline olla ise koostööaldis ja proovida koos võlausaldajaga leida mõlemale osapoolele sobiv lahendus. Oluline on meeles pidada, et kui võla tasumine toimub peale maksehäire avaldamist, siis maksehäire märgitakse lahendatuks. Selliselt võib IKS §10 kohaselt kuvada seda maksehäireregistris kuni 5 aastat.

Oleme märganud, et mõned küsimused kipuvad korduma. Tänu meie tublile kliendihaldurile oleme kaardistanud levinuimad teemad ja katsume neile selged ja arusaadavad vastused anda.

• Tasusin arve ära, aga taust.ee-sse logides näen, et maksehäire on avalikustatud staatuses.

– Kui tasumine toimus enne maksehäire avaldamist:

Maksehäire andmeid uuendatakse vähemalt üks kord nädalas ja andmevahetus erinevate keskkondade ja organisatsioonide vahel toimub viitega. Maksehäire kustutatakse pärast võlausaldaja kinnitust makse laekumise kohta. Soovi korral võite saata maksekorralduse info@krediidiregister.ee ja võlausaldajale.

– Kui tasumine toimus peale maksehäire avaldamist:

Maksehäire lõpetatakse võlgnevuse aluseks oleva kohustuse rikkumise lõppemisel, sh võlgnevuse täielikul tasumisel. Maksehäire lõppkuupäev on vastavalt kohustuse rikkumise lõppemise kuupäev, nt võlgnevuse tasumise päev. Maksehäire märgitakse registris lahendatuks ja selliselt võib IKS§ 10 kohaselt kuvada seda kuni 5 aastat.

• Millal võib võlgnevuse avalikustada maksehäireregistris?

Maksehäiret ei või avalikustada, kui lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva.

• Kaua andmeid maksehäireregistris avalikustatakse?

Maksehäireregistrisse kantud infot avaldatakse kuni 5 aastat pärast võla tasumist. Tasumata ehk lõpetamata maksehäired üldjuhul kuni 15 aastat.

• Mida teha, kui ma ei saa tasuda võlgnevust ja soovin pikendust?

Informatsiooni maksehäireregistrisse sisestavad ja muudavad võlausaldajad, seega soovitame pöörduda otse võlausaldaja poole. Ainult neil on õigus teha Teiega kokkuleppeid võlgnevuse  tasumise ja maksetähtaja pikendamise osas.

• Mille alusel on lisatud minu andmed maksehäireregistrisse?

Kõige kiirem ja lihtsaim viis alusdokumentide saamiseks on pöörduda otse võlausaldaja poole.

• Mulle on välja kuulutatud pankrott, kas minu maksehäireid võib jätkuvalt avaldada?

Seni kuni kohus pole teinud otsust kohustustest vabastamise kohta on maksehäire avalikustamine õigustatud. Võlaandmete avaldamine toimub kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse §-ga 10. Juhul kui Teid vabastatakse kohustustest, siis muudetakse maksehäire staatus vastavalt lõpetatuks.

Mõisted

Võlausaldaja – isik või ettevõte, kellele võlgnetakse raha või muid kohustusi.

Maksehäire – olukord, kus isik või ettevõte ei täida õigeaegselt oma rahalisi kohustusi, näiteks ei tasu arveid.

Nõue – tasumata kohustus, näiteks võlg.

Aegunud staatusega nõue – Nõudele kohaldab aegumist võlausaldaja, kohus või kohtutäitur. Aegumine ei teki automaatselt, vaid seda peab võlgnik ise taotlema. võlausaldajalt. Alates aegumise kohaldamisest võib IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt avaldada aegunud staatusega nõuet kuni 5 aastat.

Varjatud staatusega nõue – maksehäire ei ole veel avalikustatud.

Lahendatud staatusega nõue – võlg on tasutud või on kohaldatud aegumist.

Avalikustatud  staatusega nõue – võlg on tasumata ja maksehäire avalikustatud.

Vaidlustatud – nõude osas on esitatud sisuline vastuväide, esitatud väited vajavad kontrollimist (nt pole võlausaldaja edastanud veel selgitusi, alusdokumente jne).

Kui võlg on tekkinud, siis parim viis maksehäire avaldamise ärahoidmiseks on tasuda kohustuste eest õigeaegselt või sõlmida kokkulepe võlausaldajaga. Võlausaldajaga tuleb suhelda otse ja aegsasti, sest selline olukord ei lahene iseenesest.