Laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamisest ehk millest sõltub sinu laenuotsus?

Krediidivõimelisus tähendab laenutaotleja suutlikkust ja valmisolekut täita oma kohustused krediidiasutuse ees vastavalt laenulepingus sätestatud maksegraafikule. Kui krediidiasutus hindab laenutaotleja krediidivõimelisust madalamaks oma sise-eeskirjas sätestatud piirmäärast, siis tuleb neil laenutaotlus tagasi lükata.

Kuidas krediidiasutus laenutaotleja krediidivõimelisust hindab? 

Sellist 90% turust hõlmavat krediidiskoori nagu USAs on FICO skoor, Eestis (ega Euroopas) ei ole. Eestis on kõigil suurematel krediidiasutustel oma reeglistik krediidivõimelisuse hindamiseks ja ühtne kokkulepitud raamistik krediidivõimelisuse hindamiseks puudub. Kui välja arvata seadusest tulenevad ettekirjutused, siis seda milliseid tegureid krediidiotsuse tegemiseks kasutatakse, otsustab iga krediidiasutus ise. Sealjuures üritatakse arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust, maksimeerides otsustusreeglistiku prognoosivõimet krediidivõimeliste ning krediidivõimetute klientide eristamisel. 

Milliseid näitajaid krediidiotsuse jaoks arvestatakse? 

Kui üldjuhul on see krediidiasutuse enda otsustada, milliseid näitajaid ta oma krediidiotsuses arvestab, siis osade näitajate puhul on krediidiasutusel seadusejärgne (KAVS) kohustus nendega laenuotsusel arvestada. Sellisteks näitajateks on eelkõige:

• varasem maksekäitumine
• regulaarse sissetuleku suurus
• varalised kohustused, sh regulaarsete finantskohustuste suurus

Varasemat maksekäitumist võib pidada kõige olulisemaks näitajaks krediidiotsuse tegemisel.  Aktiivse maksehäire esinemine tähendab, et laenutaotlus tuleb tagasi lükata. Passiivne maksehäire (maksehäire on varasemalt esinenud, kuid tänaseks on võlgnevus tasutud) ei tähenda enamjaolt automaatset laenutaotluse tagasilükkamist, kuid võib tõenäosust positiivseks krediidiotsuseks oluliselt vähendada. Varasemate maksehäirete infot pärivad krediidiasutused maksehäireregistritest. Eesti suurimat maksehäireregistrit Taust.ee haldab OÜ Krediidiregister. 

Muude näitajate hulka, mida krediidiasutused krediidianalüüsil arvestavad, võivad kuuluda näiteks laenutaotleja vanus, haridustase, tööstaaž ja ülalpeetavate arv, aga ka tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate tehingutega seonduv. Kontoväljavõtte analüüsiks peetakse hetkel parimaks Krediidiregistri pakutavat Accountscoring teenust. 

Kuidas kujuneb krediidiotsus? 

Üldjuhul tehakse krediidiotsus kaheosalise sammuna. Esmalt kontrollitakse laenutaotleja vastavust seadusest tulenevatele nõuetele ning ka krediidiandja enda sisemistele eeskirjadele. Lisaks juba mainitud aktiivse maksehäire esinemisele võidakse negatiivne laenuotsus teha ka näiteks laenutaotleja liiga madala vanuse või liiga väikese tööstaaži korral, aga ka liiga kõrge kohustuste ja regulaarse sissetuleku suhtarvu korral. Nende reeglite eduka läbimise korral arvutatakse teise sammuna laenutaotlejale krediidiskoor, mis on sisuliselt paljude erinevate näitajate põhjal masinõppe mudelite poolt arvutatud koondnäitaja. Selle skoori liiga kõrge (või vastupidise skaala korral liiga madal) väärtus võib samuti tuua kaasa negatiivse krediidiotsuse. Positiivse otsuse korral võib krediidiskoorist sõltuda krediidiasutuse poolt sulle pakutav intressimäär. 

Kuidas suurema tõenäosusega laenu saada? 

Kõige lihtsam viis suurendada tõenäosust positiivseks krediidiotsuseks, on tasuda kõik aktiivsed võlgnevused. Kui maksehäireregistris nähtub aktiivne maksehäire, on tõenäosus laenu saada nullilähedane. Samuti tasub hoiduda näiteks hasartmängudega tegelemisest ning muudest suuremahulistest irratsionaalsetest kuludest (nagu näiteks igakuised suured kulutused alkoholile või kahtlastele internetilehekülgedele), kuna see võib paljude krediidiasutuste krediidiskoore halvendada. Loomulikult tuleb kasuks ka kõrgem palk ning vähem laene kiirlaenu pakkujatelt, kuid neid näitajaid on lühiajaliselt palju raskem mõjutada.

Andres Kuusk
Krediidiregistri krediidiriski peaekspert