Kohtupraktikad seoses maksehäirete avaldamisega

Haldusasja number 3-23-1839

Eraisik esitas Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse, mille kohaselt jätkas maksehäireregister Taust.ee kahe Soomes väljastatud parkimistrahvi võlgnevuse avaldamist, mis oli juba aegunud.

Ringkonnakohus langetas otsuse, et maksehäiret summas 106,22 eurot ei pea maksehäireregistrist kustutama.

Ringkonnakohtu põhjendus otsusele:
Kuigi ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidlusalust parkimistrahvi nõuet käsitada IKS § 10 kontekstis aegunud nõudena, ei välista see iseenesest sellega seotud maksehäire avaldamist. Kui maksehäire tuleks kustutada viivitamata pärast sellega seotud nõude tasumist või aegumist, siis jääks maksehäirete avaldamise eesmärk (krediidivõimelisuse hindamine) osaliselt saavutamata, sest hindajal puuduks võimalus saada teavet andmesubjekti varasema maksekäitumise kohta.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja võtma tarbija krediidivõimelisuse hindamisel isiku varalist seisu ja maksevõimet kajastavate asjaolude kõrval mh arvesse tema varasemate maksekohustuste täitmist (vt ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p 3). Maksehäireregistril on kohustus kontrollida, et avaldatavad andmed oleksid seotud võlasuhte rikkumisega, kuid temalt ei saa nõuda otsustamist selle üle, milline tähendus või kaal peaks konkreetsetel andmetel olema isiku krediidivõimelisuse hindamisel.

Kohtuotsusega on võimalik tutvuda siit:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=408292475

Haldusasja number 3-23-1168

 
Eraisik esitas Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse, et maksehäireregister Taust.ee jätkab kahe maksehäire avaldamist: 16.03.2019 maksehäire summas 82,69 eurot (sh põhivõlg 40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis 12,69 eurot) – Parkimisteenuse osutaja 02.03.2019 leppetrahv summas 40 eurot, mis muutus sissenõutavaks 17.03.2019; 15.08.2021 maksehäire summas 33,79 eurot (sh sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis 3,79 eurot) – Parkimisteenuse osutaja 01.08.2021 leppetrahv summas 40 eurot, mis muutus sissenõutavaks 16.08.2021. Kaebaja 13.03.2023 selgitustest nähtuvalt tasus kolmas isik leppetrahvi otsuses märgitud põhisumma 05.05.2022.

Ringkonnakohus langetas otsuse, et maksehäireid ei pea maksehäireregistrist kustutama.

Ringkonnakohtu põhjendus otsusele:
Seadusandja on IKS § 10 kehtestamisega sisuliselt määratlenud, et maksehäireregistrid täidavad võlasuhte rikkumisega seotud andmeid töödeldes avalikes huvides olevat ülesannet.

IKS § 10 alusel on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete kogumine ja kolmandale isikule edastamine ning edastatud andmete kolmanda isiku poolt töötlemine lubatud järgmistel tingimustel: 1) 2) 3) 4) 5) töötlemise eesmärk on hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust või muu samasugune eesmärk. Ühelgi juhul ei tohi töötlemine minna kaugemale sellest, mis on taotletud üldise huvi eesmärkide saavutamiseks vajalik; töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust; töötleja on kontrollinud õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks; töötleja on registreerinud andmeedastuse; töötlemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi.

Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastutava töötleja IKÜM art 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmine ei saa olla üksnes formaalne. Nagu eespool märgitud, siis võttes arvesse, et seadusandja on IKS § 10 kehtestamisega lugenud isikuandmete krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil töötlemise iseenesest mõjuvaks õiguspäraseks põhjuseks, ei pea maksehäireregister hakkama andmesubjekti vastuväite saamisel seda asjaolu enam tõendama. Seda siiski eeldusel, et andmetöötlejaks on tõepoolest krediidi- ja finantseerimisasutuste või muude krediidiandjate ja -vahendajate poolt reaalselt kasutatav maksehäireregister.

Maksehäireregistri pidaja ei saa lähtuda ainuüksi enda ärihuvidest ega võlausaldajate huvidest, vaid tal on kohustus tagada andmetöötluse seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a ja lg 2).

Samuti ei saa maksehäireregister kaaluda seda, kas avaldada isikuandmeid suuremas või väiksemas ulatuses, vaid õiguspärane saab olla andmete avaldamine ainult minimaalses mahus, mis on vajalik taotletava legitiimse eesmärgi (krediidivõimelisuse hindamine) saavutamiseks (IKÜM art 5 lg 1 punkt c).

Ringkonnakohtu arvates ei ole enne IKÜM § 10 lg 2 p-s 5 ettenähtud piirtähtaja saabumist alust eeldada, et maksehäire jätkuv avaldamine kahjustab andmesubjekti õigusi ülemääraselt. Sätet ei ole õige sisustada viisil, et maksehäirete avaldamine kuni 5 aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist või nõude aegumist on lubatud vaid erandina, mida tuleb üksikasjalikult põhjendada. Vastupidi, eraldi põhjendamist vajab hoopis see, kui maksehäire avaldamine hinnatakse andmesubjekti õigusi ülemäära kahjustavaks juba enne seaduses toodud piirtähtaja saabumist. Kui maksehäire tuleks kustutada viivitamata pärast sellega seotud nõude tasumist või aegumist, siis jääks maksehäirete avaldamise eesmärk (krediidivõimelisuse hindamine) osaliselt saavutamata, sest hindajal puuduks võimalus saada teavet andmesubjekti varasema maksekäitumise kohta. Tõendatud on, et kolmanda isiku kohta avaldatud maksehäirete andmed vastasid tegelikult eksisteerivatele võlgnevustele, mida oli kolmandale isikule korduvalt meelde tuletatud, kuid ta ei ole võlgnevusi siiski tasunud.

Andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist ei saa lisaks automaatselt järeldada mh asjaoludest, et nõuded on väikesed ja/või maksehäired üksikud või juhuslikud ning varasemad või hilisemad maksehäired puuduvad. Samal põhjusel ei saa AKI-ga nõustuda, et isegi kui tegemist on selgelt võlasuhte (nt parkimislepingu) rikkumist kajastavate andmetega, siis juhul, kui nõude summa ei ole eriti suur (nt alla 100 euro), peab vastutav töötleja hakkama eraldi põhjendama ja tõendama, kuidas aitab sellise väikese võlgnevuse maksehäireregistris avaldamine hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust, Maksehäireregistril on kohustus kontrollida, et avaldatavad andmed oleksid seotud võlasuhte rikkumisega, kuid temalt ei saa nõuda otsustamist selle üle, milline tähendus või kaal peaks konkreetsetel andmetel olema isiku krediidivõimelisuse hindamisel.

Ka asjaolu, et finantsteenuste pakkujad ei ole pidanud majanduslikult vm põhjusel otstarbekaks kajastada maksehäireregistris alla 30 euro suurusi võlgnevusi, ei kinnita väikeste võlgnevuste avaldamise õigusvastasust. Viidatud summa on lisaks märkimisväärselt madalam kui AKI välja pakutud 100 euro piir. Nõude väiksus ja vanus, rikkumise laad, maksehäirete arv jms asjaolud võivad tekitada põhjendatud kahtluse konkreetsete võlaandmete töötlemise proportsionaalsuses ning maksehäireregistril tuleb seda andmesubjekti vastuväidet lahendades sisuliselt kontrollida, kuid andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist ei saa siiski eeldada, eriti kui andmesubjekti vastuväited ei sisalda mingeid n-ö elulisi asjaolusid, mis seonduvad nt võlasuhte tekkimise või rikkumise asjaoludega või maksehäire avaldamisega kaasnenud kahjulike tagajärgedega.

Kohtuotsusega on võimalik tutvuda siit:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=408289220