Eesti ettevõtete käive väheneb, kuid maksukoormus kasvab

25.juuli 2024

Maksu- ja Tolliameti värsketest andmetest selgub, et riiklike ja tööjõumaksude laekumised Eesti ettevõtetelt on aastaga oluliselt suurenenud, seda vaatamata käibe ning töötajate arvu vähenemisele. Sellele pealtnäha nukrale olukorrale leiab põhjused muuhulgas kõrgemast käibemaksumäärast ning inflatsioonisurve tõttu kasvanud palkadest.

Sesoonne kasv peidab kahanevat trendi

Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga on kõigi Eesti ettevõtete summaarne käive kasvanud 5% ehk 1,4 miljardi euro võrra, sesoonsuse tõttu annab parema pildi aga võrdlus 2023. aasta teise kvartaliga, mis näitab kahanemist 2% ehk 670 miljoni euro võrra. Aastatagusega võrreldes on käive märgatavalt langenud (üle 1000 euro ja üle 1%) viiendikus ettevõtetest ja kasvanud 15% ettevõtetest. Olulisel määral (üle 10000 euro ja üle 10%) on käive vähenenud igas kümnendas ning kasvanud 7% ettevõtetes.

	2024 II kvartal	2024 I kvartal	2023 II kvartal
Käive (mlrd eur)	28,5	27,1	29,1
Töötajate arv (tuh)	668,2	658,8	679,4
Riikilikud maksud (mln eur)	3776	3647	3502
Tööjõumaksud (mln eur)	1998	1969	1865

Sarnaselt käibele on ka töötajate arv eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud (1% ehk 9000 töötaja võrra), kuid aastatagusega võrreldes kahanenud (2% ehk 11 000 töötaja võrra). Ettevõtete poolt makstud maksud on kasvanud nii eelmise kvartaliga (riiklikud maksud 4%, tööjõumaksud poolteist protsenti) kui 2023 aasta II kvartaliga võrreldes (riiklikud maksud 8%, tööjõu maksud 7%). Siit joonistubki pilt, kus ettevõtete summaarne käive ning töötajate arv on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kahanenud, makstud maksud aga oluliselt tõusnud. Üks põhjusi suurenenud riiklike maksude taga on kindlasti 2024. aasta jaanuaris 22% peale suurendatud käibemaks. Vaatamata mullusega võrreldes väiksemale käibele, maksid ettevõtted selle aasta II kvartalis rohkem käibemaksu. Teine võtmetegur ettevõtetelt tuleva suurenenud maksulaekumise taga on endiselt inflatsioon, mis avaldab survet palkade kasvuks ning seeläbi avaldub kõrgenenud tööjõumaksu maksetes.

Info ja side sektor kasvab, hulgi- ja jaekaubandus on languses

Majandusharude võrdluses näitas absoluutnumbrites eelmise aasta sama kvartaliga võrdluses suurimat käibe kasvu info ja side sektor üle 360 miljonilise kasvuga (19%). Kasvu vedasid aga pigem üksikud suured ettevõtted, nii nagu majanduses tervikuna tuli ka selles sektoris 10% ettevõtetest tunnistada käibe olulist vähenemist. Halb aasta oli “Hulgi-ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont” sektoril, kus käive vähenes ligi 350 miljoni euro võrra (-3%). Lausa neljandik selle sektori ettevõtetest koges vähemalt 1000 eurost ja 1% käibe langust ja 15% olulist, vähemalt 10000 eurost ja 10% langust. Ka töötlevas tööstuses said eelkõige pihta väiksemad ettevõtted. Kui kogu sektori peale oli käibe langus 4%, siis üle kuuendikust ettevõtetest koges üle 10000 eurost ja üle 10% kahanemist.

	Aastane muutus 2024 II kvartali ja 2023 II kvartali vahel
Sektor	Riiklikud maksud	Tööjõumaksud	Käive	Töötajate arv
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus	15,0%	8,2%	72,8%	0,1%
Ehitus	4,1%	2,0%	2,9%	-4,0%
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus	71,4%	33,2%	300,6%	-9,1%
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-33,7%	14,7%	-13,6%	5,8%
Finants- ja kindlustustegevus	46,7%	16,4%	-0,1%	4,2%
Haldus- ja abitegevused	8,8%	3,5%	-2,3%	-3,3%
Haridus	12,8%	13,1%	6,2%	-0,9%
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont	5,1%	5,4%	-3,1%	-2,3%
Info ja side	9,3%	6,7%	18,8%	-2,8%
Kinnisvaraalane tegevus	1,0%	7,4%	-7,6%	-2,4%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg	9,0%	9,5%	7,1%	0,8%
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	6,3%	3,3%	-7,2%	-2,8%
Majutus ja toitlustus	15,6%	12,8%	5,5%	3,1%
Muud teenindavad tegevused	6,1%	7,6%	3,2%	-1,2%
Mäetööstus	16,0%	11,4%	10,5%	-2,0%
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	11,3%	3,7%	-1,5%	-2,6%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	14,5%	14,7%	5,9%	3,4%
Töötlev tööstus	5,7%	3,6%	-4,1%	-4,6%
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	4,2%	6,2%	-3,3%	-2,6%
Veondus ja laondus	2,8%	3,1%	-14,0%	-2,9%
Määramata	5,8%	6,2%	27,7%	10,1%
KOKKU	7,8%	7,2%	-2,3%	-1,7%

Töötajate arv on 2023 aasta II kvartaliga võrreldes veidi vähenenud enamikes harudes. Suurematest sektoritest toimus märkimisväärne kasv vaid finants- ja kindlustustegevuses (4,2%).

Tööjõumakse tasuti mullusega võrreldes enam kõigis suuremates majandusharudes, riiklike maksude osas oli ainsaks erandiks elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kus toimus lausa kolmandiku võrra langus.

Käive ja töötajate arv on languses pea kõigis maakondades, ettevõtlus jätkuvalt koondunud Tallinnasse

Maakondade lõikes langesid nii käive kui töötajate arv 2023 aasta II kvartaliga võrreldes enamikes maakondades. Suurim oli käibe langus Pärnu (-11%) ja Saare maakonnas (-10%), suurimat kasvu näitas Järva maakond (4%). Harjumaal langes ettevõtete käive 3%, kuid moodustab jätkuvalt 73% kogu Eesti ettevõtete käibest. Enamus sellest moodustavad Tallinna ettevõtted, mis annavad kogu riigi ettevõtete käibest üle 57%.

Töötajate arvu osas üheski maakonnas mullusega võrreldes suuri kõikumisi toimunud ei ole. Nii Harju, Tartu kui Ida-Viru maakonnas toimus paari protsendiline langus, ainsa maakonnana suurenes ettevõtete töötajate arv Hiiumaal. Maksude laekumine ettevõtetelt kasvas kõigis maakondades, protsentuaalselt enim Põlva-, Saare- ja Võrumaal.

	Aastane muutus 2024 II kvartali ja 2023 II kvartali vahel
Maakond	Riiklikud maksud	Tööjõu- maksud	Käive	Töötajate arv
Harju	7,6%	7,2%	-3,2%	-1,5%
Hiiu	9,9%	7,5%	-1,2%	0,5%
Ida-Viru	3,0%	6,1%	-4,0%	-4,0%
Jõgeva	7,9%	6,2%	-8,4%	-3,0%
Järva	5,7%	6,4%	4,0%	-3,5%
Lääne	8,7%	8,0%	0,3%	-0,6%
Lääne-Viru	2,8%	7,2%	-3,6%	-0,8%
Põlva	9,9%	10,4%	1,8%	-2,1%
Pärnu	4,3%	3,9%	-10,9%	-3,4%
Rapla	2,6%	5,3%	-5,8%	-0,3%
Saare	10,5%	8,4%	-10,4%	-0,8%
Tartu	9,8%	8,1%	-3,7%	-1,2%
Valga	3,9%	8,8%	-5,3%	-2,2%
Viljandi	8,8%	5,8%	-0,4%	-2,8%
Võru	10,2%	8,2%	-2,5%	-1,1%
Erinevad maakonnad	285,2%	0,0%	42,7%	0,0%
Määramata	25,1%	14,4%	34,6%	1,3%
KOKKU	7,8%	7,2%	-2,3%	-1,7%

Võrreldes 2024 aasta I kvartaliga on nii käive kui töötajate arv kasvanud pea igas maakonnas, kuid siin mängivad kindlasti oma rolli ka sesoonsed tööd. Samuti tuleb ettevaatlik olla Põlva maakonnas aset leidnud 10% käibe vähenemise tõlgendamisega. Selle näitaja taga on ühe ettevõtte ekstreemne käibe number I kvartalis, mis tegelikku olukorda adekvaatselt ei peegelda ning Põlva ettevõtlussektorile hingekella löömiseks põhjust ei ole.

Halvenenud finantsolukord kajastub suurenenud maksuvõlgades

Kahanenud käibe ning kasvanud maksukoormuse tingimustes, on huvitav vaadata, kas selline olukord on avaldanud negatiivset mõju ettevõtete maksuvõlgadele. Selgub, et eelmise aasta juuniga võrreldes on 2024. aasta juunis maksuvõlaga ettevõtete arv kasvanud üle 3%. Kogu maksuvõlg on samal ajaperioodil suurenenud ligi 2,5%. Seega peegeldub halvenenud olukord ka maksuvõlgade näitajas. Siiski leidub maksuvõlgade andmeid analüüsides ka positiivne noot, nimelt on esimese kvartaliga võrreldes teises kvartalis maksuvõlad märgatavalt väiksemad.

Aktiivse maksehäirega laenutaotlejate arv on kasvanud

OÜ Krediidiregister hallatavast Eesti suurimast aktiivsete maksehäirete registrist nähtub, et ettevõtete jaoks halvenenud tingimused peegelduvad ka tarbimislaenude turul. Pikka aega languses olnud aktiivse maksehäirega laenutaotlejate osakaal kõigist laenusoovijatest pöördus detsembris ning 2024. aasta alguses tõusule ning on 2023. aasta II kvartaliga võrreldes 6% kõrgem. See on ohu märk tarbimis- ja kiirlaene pakkuvatele krediidiasutustele ning selge indikaator, et ilma negatiivsesse krediidiregistrisse päringuid tegemata laene väljastades on tõenäosus näppu lõigata järjest suurem. Siiski, suures plaanis on tegu veel üsna tagasihoidliku trendiga, endiselt on aktiivse maksehäirega umbkaudu iga kaheksas kuni üheksas tarbimis- või kiirlaenutaotleja.

Andres Kuusk
Krediidiregistri krediidiriski peaekspert